TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis

22.10.2018
EKN-i hariduskonverentsil osalesid peaaegu kõik Tallinna Toomkooli õpetajad

22.oktoobril 2018 toimus Tallinna Pühavaimu kirikus ja Tallinna raekojas Eesti Kirikute Nõukogu hariduskonverents teemal Biblia pauperum ehk Piibilood kunstiajaloos Pühavaimu kiriku ja Raekoja näitel. Tervitustega esinesid Philippe Jourdan, Andres Põder ja Ivo Käsk. Avaettekande pidas Gustav Piir ettekanne teemal "Mis on Biblia pauperum Pühavaimu kiriku näitel?" Seejärel kõlas imeilus ja taevalik Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525-1594) muusikaline teos Missa Papae Marcelli, mida esitas Voces Musicales ja dirigeeris Toomas Siitan. Pärast kaunist muusikat toimus vestlusring Heiki Haljasorg'i juhtimisel, kus osalesid vestluses osalevad Urve Läänemets ja Jaan Bärenson ning kus oli teemaks "Avastame Piiblilugusid Pühavaimu kiriku ja Raekoja näitel". Hariduskonverentsil esinesid ettekannetega: Vallo Ehasalu (ettekanne teemal "Vana Testamendi tähtsus Euroopa kultuuriloos"), Randar Tasmuth(ettekanne teemal "Uue Testamendi tähtsus Euroopa kultuuriloos"), Robert Tšerenkov (ettekanne teemal "Piibli ja palve tähtsus inimeste igapäevaelus"), Karmen Maikalu (ettekanne teemal "Millistest Vana Testamendi ja Uue Testamendi kangelastest võime eeskuju võtta psühholoogi vaatenurgast?) ja Veljo Kaptein (ettekanne teemal "Kas kaunis kunst ja kaunis muusika viivad meid Jumalale lähemale?") Ürituse lõpus oli kaetud võluv suupistete laud Tallinna Raekojas ning enne söömise algust loeti ka ladinakeelne söögipalve Benedic Domine. Eesti Kirikute Nõukogu hariduskonverentsi kajastasid Eesti Kirik, Raadio 7, Pereraadio ja Tallinna TV. Üritusel osales 170 inimest. Konverentsil jäi kõlama, et kaunis muusika ja kaunis kunst võivad teha meid paremaks ning aidata meid isegi Jumalale lähemale. Kui me praegu näeme ainult "tuhmi kujutist" nagu ütleb Püha Paulus, siis kunagi on meil võimalus näha Jumalat "palgest palgesse". Seda tasub oodata. Taevalikku eelmaitset on võimalik kogeda nii kaunis muusikas (nt Palestrina "Missa Papae Marcelli") kui ka kaunis kunstis (nt Pühavaimu kiriku vääridel olevad maalid ja Tallinna Raekojas olevad lünettmaalid).


25.09.2018
Paavst Franciscus külastas Eestit
25. septembril 2018 külastas paavst Franciscus Eestit. Tähtsamad üritused sellel päeval olid tervitamine lennujaamas, kohtumine presidendi roosiaias, oikumeeniline noortekohtumine ja püha missa. Kõigil neil neljal üritusel osalesid ka Tallinna Toomkooliga seotud inimesed. Tallinna Kaarli kiriku ees tervitasid paavsti Tallinna Toomkooli õpilased Eesti ja Vatikani lippudega ning Tallinna Toomkooli õpilased laulsid ühendkooris paavsti tervituseks. Paavsti kõnest Vabaduse väljaku missal jäi kõlama: "Ja viimasena, andkem enestest tunnistus kui pühast rahvast. Meid võib tabada kiusatus mõelda, et pühadus ei käi mitte kõikide kohta. Tegelikult „oleme kõik kutsutud olema pühad, elama oma elu armastuses ja andma sellest oma igapäevaste toimingute kaudu tunnistust igas paigas, kus me hetkel viibime“. Paavst Franciscuse visiidi muljeid, sh Tallinna Toomkooli õpilastelt, saab kuulata siit





01.09.2018
Tallinna Toomkooli õpilaste arv ületas 200 piiri
Tallinna Toomkool tähistab järgmise aasta jaanuaris oma 700. aasta möödumist oma esmamainimisest. XIII-XIX sajandil jäi Tallinna Toomkooli õpilaste arv alla 200. Nüüd on see arv ületatud. 01.09.2018 seisuga on Tallinna Toomkoolis nimekirjas 212 õpilast. Tallinna Toomkirik oli esimese koolipäeva aktuse puhul rahvast tulvil ning rongkäik Tallinna Toomkirikust Raekoja platsi oli selline, et esimesed kõndijaid ei näinud viimaseid ega vastupidi. Tänase päeva peakangelased olid aga uued esimesed klassid ja nende uued klassijuhatajad Marget Kulo ja Kristiina Hermann. Direktor Egle Viilma õnnitles ka uusi kasvava kooli lisanduvaid õpetajaid - Urmas Viilmad, Riivo Sinijärve, Lee Raidet, Tiina Lättemäed ja Tiina Siedermanni.

Urmas Viilma foto, 2018

19.08.2018
Tallinna Toomkooli õpilane ja eelkooli õpilane tervitasid Rootsi kroonprintsess Victoriat ning pilt nendest jõudis Briti väljaandesse

19. augustil 2018 käis Eestis visiidil viibiv Rootsi kroonprintsess Victoria koos president Kersti Kaljulaidiga Naissaarel, kus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma taaspühitses Naissaare Püha Maarja kabeli koos kirikuõpetajate Patrik Göranssoni ja Tiit Pädamiga. Kui kõrged külalised Naissaarele saabusid, siis kinkisid neile lilled Tallinna Toomkooli uus 1.klassi õpilane Ella ja Tallinna Toomkooli uus eelkooli õpilane Miikael. Pilt nendest pealkirjaga "Princess Victoria also met local children during the trip" ilmus ka Suurbritannia väljaandes Daily Mail.

Janar Sutti foto, 2018

05.04.2018
Tallinna Toomkooli õpetajad läbisid HITSA tuleviku õpetaja koolitusest ühe mooduli
Antud juhul olid õpetajad õpilase rollis ehk HITSA koolitus "Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul". Õpiti tundma erinevaid õpistiile ja erinevad e-õpikeskkondi. Toome siinkohal ka

näiteid meetoditest ja digivahenditest erinevate õpistiilidega õppijate toetamiseks:



















05.04.2018

Toomkooli 2p klassi õpilased kohtusid Rootsi suursaadikuga
Tallinna Toomkooli 2p õpilased, klassijuhataja Heiki Haljasorg ja muusikaõpetaja Kaja Post kohtusid Rootsi saatkonnas suursaadik Anders Ljunggreniga. Õpetaja Kaja Post õpetas Toomkooli poistele selgeks Rootsi hümni Du gamla, Du fria. Vaata ka videot, kuidas Tallinna Toomkooli poisid laulsid.

Huvitav on veel märkida seda, et aastatel 1833-1839 elas ja töötas Tallinna Toomkooli vilistlane ja Antartika avastaja Bellingshausen aadressil Pikk 28 – majas, kus täna asub Rootsi Kuningriigi Suursaatkond.



24.02.2018
Toomkool osales Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel Toompeal
24.02.2018 tähistas Eesti Vabariik oma 100. aastapäeva. 24.02.2018 varahommikul aga osalesid paljud Tallinna Toomkooli õpetajad ja lapsevanemad Toompea Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu heiskamisel. Koolide lippude rivis seisid kõrvuti Tallinna kahe kõige vanema tegutseva kooli lipud - Tallinna Toomkooli (1319) ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi (1631) lipud. Päev varem korraldas direktor Egle Viilma kõikidele õpilastele ja õpetajatele vastuvõtu, kus olid kaetud pikad lauad. Selle ürituse peakorraldajad olid Reet Klettenberg ja Marget Kulo.

13.02.2018
Vastlapäev koos Vanalinna Seltsiga
Tallinna Toomkooli 1t ja 2p õpilased osalesid Vanalinna Seltsi korraldatud vastlapäeva tähistamisel Tallinna vanalinnas. Üritus algas rongkäiguga Musumäelt Raekoja platsile. Kohale jõudes pandi paika vastlakuusk ning seda kaunistati paberist roosidega. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa rääkis vastlapäeva tähendusest kesk- ja varauusaegseses Tallinnas. Õpetaja Mai-Liis Mäeväli aitas meisterdada paberist roosid ja õpetaja Kaja Post aitas 2p poistele selgeks õpetada ladinakeelse laulu "Tollite Hostias". Ürituse peakorraldaja oli Eero Kotli Vanalinna Seltsist. Toomkooli 1t õpilased Joanna ja Laura andsid ka intervjuu saatele, mida tegi Meelis Rondo Vanalinna Seltsist. Toomkool tänab lapsevanem Erik Matti (1t Mirteli isa), tänu kellele sai Toomkool sellel üritusel osaleda. Vaata ka videot.


15.01.2018
Selle õppeaasta rahulolu-uuringu näitas, et Tallinna Toomkooliga ollakse väga rahul

TABEL 1. Lastevanemate arvamus õpilaste ja õpetajate suhte kohta.


TABEL 2. Lastevanemate arvamus kodu ja kooli koostöö kohta.

TABEL 3. Õpetajate arvamus kooli juhtkonna kohta


TABEL 4. Õpetajate arvamus töökollektiivi õhkkonna kohta


TABEL 5. Lastevanemate rahulolu Tallinna Toomkooli õpetamise tasemega


10.01.2018
Head uudised Erakooliseaduste muudatuse kohta                                                                     

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja erakooli asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu (maksimaalselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud iga-aastase piirmäärani). Eraüldhariduskoolil on seaduse järgi võimalik tegevustoetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud. Eelnõu menetluse käigus lisati toetuse taotlemise täiendava tingimusena nõue, et koolile tegevuskulu toetuse eraldamiseks on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohalik omavalitsus. Seaduse kohaselt on põhjendatud juhtudel Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud. Tegevustoetuse kontekstis defineeritakse ka üheselt õppemaksu sisu.
Tähtajatu tegevusloa ja eelneva nelja-aastase tegevuse nõude, õppemaksu suuruse ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu kohta on erakoolidele antud üleminekuaeg. Seaduse (520 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 67, vastu oli 24 ja erapooletuks jäi kaks saadikut. Allikas: www.riigikogu.ee